Mai 2004

15.06.16

K�pu koolit�drukuks 2004 valiti Teele

 

Koolit�druku valimise �ritused said tegelikult alguse juba naistep�eval, kui peeti seelikup�eva ja veidi hiljem soengup�eva. M�rtsis k�isid k�ik kandidaadid Viljandis Ugala kost��milaos kost��miproovis. K�ikidel neil �ritustel olid t�drukud fotokaamera j�lgimise all.
2. aprillil valiti koolimajas K�pu Koolit�druk 2004. Kandidaate oli seitse: Agnes ja Teele Alas, Taive Murd, Egle Tuuksam, Kerdi Varm, Liisa ja Krista K�rgekivi. �ritust juhatasid Eele T�nisson ja Mari-Ly Proos.

Neidudel tuli v�istelda kolmes voorus. Esiteks end tutvustada, teiseks fantaasia voor ja l�puks eksamite harjutamiseks t�mmata pileteid kolme k�simusega tuleviku ja plaanide, oma tegemiste, arvamuste v�i lemmikute teistele tutvustamiseks.
Tutvustamise voorus l�ksid k�iku k�ikv�imalikud ˛anrid luuletustest r�pini ja jutustamisest n�itlemiseni. Eriti hiilgasid Kerdi luuletuse ja Teele r�piga ning Egle oma stiilse oleku ja vahva soenguga. Agnes astus �les hoopis inglise keeles.
Fantaasia voorus otsustas suurem osa esitada omaloodud tantsukavasid. Koopereeruti enamasti kahekaupa ja v�eti lisaks teisigi � seltsis ikka segasem. Teele ja Liisa esitasid suurep�rase tantsukava Megamixi loo j�rgi, Taive ja Krista esitasid oma kava koos Kristi Ojaloga. Egle ja Kerdi koos Ave Ojaloga m�ngisid et��di �Elu m��n�, mis j�ttis kogu ˛�riile v�ga s�gava mulje. �ksik�ritajana astus �les Agnes Jenny of the Blocki j�rgi tehtud pika kavaga ja esines t�etruult ning uskumatult veenvalt. T�iesti h�m-mastav, mida suudavad noored inimesed ise v�lja m�elda ja, mis pea-t�htis, ka h�sti ette kanda. Kavad olid k�ik ise koostatud.
K�simustele vastamisega said k�ik hakkama aga k�ige sisukamalt ja huvitavamalt vastas ˛�rii arvates Liisa.
Autasustamisel said t�drukud omale ilusa raamitud foto, enamasti Ugalas k�imisest, ja kauni lillekimbu.
ˇ�riil oli t�eliselt raske hinnata kuid otsus oli �ksmeelne K�pu Koolit�drukuks 2004 krooniti Teele Alas, sest ta oli k�igis voorudes �htlaselt tubli ja meie meelest sel hetkel parim koolit�druk. �lej��nud kohtadega l�ks raskeks, auhinda v��rinuks k�ik. J�rgnevad kolm kohta settisime v�rdsele pulgale. Egle ja Kerdi said draamapreemia, Liisa hea s�naosavuse preemia ja Agnes julge esinemise preemia.
Fotod t��tles Marek P�der, pildistasid Eele T�nisson ja t�drukud ise, raamid fotodele ja Koolit�druku krooni valmistas V�ino Abel, lilleseadega aitas Diana Pung.
ˇ�riisse kuulusid: valla kultuuri- ja spordiorganisaator K�tlin Kink, meessoo esindajana Marek P�der, K�pu PK k�ige s�bralikuma t�druku tiitli omanik Getter T�he, eelkooli r�hma �petaja Heidi Unt ja ajalehetoimetaja Salli J�rve.

Salli J�rve

 

 

K�pu m�is unustatud m�isate projektis

 

Mis?
V�imalus k�lastada Viljandimaa m�isasid viiel laup�eval �ksi, koos perega v�i suurema seltskonnaga. Pikniku v�imalus v�i p�ris toitlustamine kohapeal. Ekskursioonid, muud huvitavad tegevused.

K�pu m�isas n�iteks on avatud kunsti tegemise tuba ja �petatakse pajupilli meisterdama, k�sit�� n�itus-m��k ja muuseum, eks-kursioonid ja grillimisv�imalus, spordihoone avatud ja v�imalikud murum�ngud.

Millal? Kus?
22. mai, 5. ja 26. juuni ning 8. ja 17. juuli. K�lastamiseks ona avatud Suislepa, K�rstna, Suure-K�pu, �isu, Vana-V�idu, Olustvere, Heimtali, P�rsti, Polli ja �kki veel m�ni m�is kella 10.00- 18.00.
�llatus!!!
Osalejate vahel loositakse v�lja �Onu Vanja� pileteid!

Info: www.viljandimaa.ee/arenduskeskus v�i tel: 43 30 591

 

Vallavalitsuse istungitel toimunust

 

12. aprillil:
O� Junsi Puhkekeskusele anti n�usolek sauna ehitamiseks ja tiigi kaevamiseks Junsi kinnistule ning v�ljastati projekteerimistingimused elamule ja laut-tallile renoveerimisprojekti koostamiseks.

Ehitise kasutusluba v�ljastati O� K�pu PM�-le kuuluvale t��kojale, R. Tauts�ile kuuluvatele hoonetele, Eesti Energia AS Jaotusv�rgu Saardev�lja, Tammiste, Nurmeotsa alajaamade kasutusele v�tuks ja MT� Teesoo Laskurklubile kuuluvatele rajatistele.
Maak�simustest v�eti vastu korraldused ostuees�igusega maa erastamise kohta E. L��ne�le ja I. Leemet�ile ning �igusvastaselt v��randatud maa tagastatakse O. Laansoo�le.
V�ljastati kauplemisluba FIE Mati Tuuksam�ile teenuse osutamiseks santehniliste- ja remontt��de osas.
19. aprillil:
Kinnitati sotsiaaltoetuste- ja toimetulekutoetuste saajate nimekirjad.
M��rati hooldajad puudega isikutele: Laine Sark�ule, Kaja Raidsalule ja Aino Laanele.
Maak�simustest v�eti vastu korraldused teenindusmaa m��ramise kohta O� K�pu PM�-le kuuluvatele p�llumajanduslikele tootmishoonetele ja t��kojale ning maa ostuees�igusega erastamise kohta O� K�pu PM�-le.
Kinnitati riigihanke �K�pu valla spordikompleksi haldamine� hindamiskomisjon ja kutsedokumendid hanke l�biviimiseks.
04. mail:
Kooli direktriss M. T�nisson andis �levaate kooli �ppeaasta l�petamisest ja s�gisesest t��korraldusest.
Kinnitati heakorrakomisjon, koosseisus Diana Pung, Marje Green, Salli J�rve, Malle Vaher, Eevi Tiit ja Vello Klampe. Komisjon selgitab v�lja valla kaunimad kodud, et esitada need Vabariigi Presidendi poolt v�lja kuulutatud �le-eestilisele kodukaunistamise ja omavalitsuste-vahelise heakorra konkursile.
Maak�simustest v�eti vastu korraldused Sadama maa�ksuse jagamise kohta ja maa ostuees�igusega erastamise kohta P. Zirnask�ile.
Ehitise kasutusluba v�ljastati O� K�pu PM�-le kuuluvatele hoonetele.
Projekteerimistingimused v�ljastati R�ksi silla projekteerimiseks.
Arutusel oli AS Devori Reiside kiri, millega tehti ettepanekuid bussiliinide muutmiseks.
14. mail toimub Soomaal vallavalitsuse initsiatiivil �marlaud naaberomavalitsuse juhtide ja esindajatega, et arutada edaspidiseid koost�� ja -eksisteerimise v�imalusi.

 

Uudiseid koolist

 

II. klass osales m�rtsikuus P��steameti ja Viljandimaa P��steteenistuse poolt v�ljakuulutatud laste loominguv�istlusel. Leana P�deri kleepet�� tunnistati auhinnav��riliseks. Ta k�is 13. aprillil vastuv�tul Viljandimaa P��steteenistuses. T�� saadeti sealt edasi v�istlema Tallinna vabariiklikule konkursile, kus 140. t�� hulgast valiti parimate hulka ka tema t��. Leanal oli au olla vastuv�tul 4. mail Tallinnas P��steametis.
Karin Soovik, II klassi juhataja. 

 

 

Maanteede koristamine

 

Eelmistel aastatel on P�rnu maantee koristamist K�pu P�hikoolis korraldanud �pilasomavalitsus. Sel aastal tegid seda k�ik vabatahtlikud �pilased.

Koristajaid oli umbes viisteist. �pilased alustasid koristamist erinevatest suundadest, lisaks P�rnu maanteele koristati ka Tipu maantee ��r Annilt K�puni. Oma sinise siguliga, mis oli parajalt kiire ja ukse alt tuli isegi �hku sisse, vedas rallikogemustega K�tlin �pilasi laiali. Ilm oli soe ja sadas uduvihma, kuid kedagi ei n�inud see h�irivat, sest muljed, mida p�ev hiljem koolis jagati olid �pris naljakad.
Mida arvavad �pilased inimestest, kes prahti maha loobivad?
Need inimesed, kes pr�gi maha viskavad ei tea, kui t��tu on seda �ra koristada, kuid ega sinna midagi teha ei saa, et pr�gi maha ei visataks. Olgu nad siis �nnelikud! Igatahes olen ma leidnud igasuguseid polte ja pahna.
�rge visake pr�gi maha, kui te ei taha pahad olla! (Getter T�he 8. kl)
Pr�gi maha viskamine on v�ga n�me tegu. K�igil on inetu vaadata, millised on tee��red. Ja pr�gikorjamine pole �ldse meeldiv tegevus! Nii, et �rge loopige pr�gi maha, see on INETU!
Viimane kommentaar ja kogu artikkel Kerdi Varm 8. kl.

 

 

Kooliaasta l�ppemas

 

L�ppev kooliaasta K�pu P�hikoolis j��b koolikroonikasse koolikorralduslikke uuendusi ettevalmistavaks aastaks.
Selles aastas on olnud rohkesti kordal�inud tegevusi ja m�nedki tegemataj�tmised.

Kindlasti v�ib �nnestumiste hulka arvata lastevanematele korraldatud loenguts�kli, millistest v�tsid aktiivselt osa j�rgmised lapsevanemad: Tiia ja Taivo Lehesmets, Eliko Klamp, Ave Kruus, Sirje Ojalo, Krista Pung, Riina Soolo, Kaja Lind ja Linda Soots.
�petajad t�navad Teid ja k�iki teisi osalenuid. Huvi ja soov oma lapse arengut k�ige targemal viisil toetada on parim koost��viis ning motivatsioon arenguks koolile.
T�nu ka tublidele talgulistele kevadisel pargikorrastamisel: Edu Kuill, Kaja Lind, Rein Riis, Marje Green, Kadi Soolo, Riina Soolo, Ellin Luik, Hiie Hussar, Krista Pung, Kaire Kikojan, Zanna Kuropatkina, Linda Soots, Eliko Klamp.

Kooliaasta l�ppu jagub tasemet��de, 8.kl hindelise arvestuse ja kooli l�pueksamite (7. juunil eesti keel, 11. juunil matemaatika, 16. juunil geograafia, bioloogia ja inglise keel) k�rvale veel rida olulisi s�ndmusi:
12. mai - klasside pildistamine
27. mai - lastevanemate �ldkoosolek
1. juuni kell 9.00 tutipidu
20. juuni kell 14.00 aktus p�hikooli l�petajatele.
Soovime t�navuste koolil�petajate vanematele head n�rvi ja kindlat usku oma lapse v�imesse saavutada j�rjekindla ja visa t��ga eksamiteks valmistumisel v�imalik parim tulemus.
Kohtumiseni �ldkoosolekul ja kooliaastat l�petaval aktusel!
Mare T�nisson
K�pu P�hikooli direktriss 

 

 

Eesti naisest

 

N��d on siis Eestil soolise v�rd�iguslikkuse seadus olemas. Sotsiaaldemokraadid j�lgivad piinliku t�psusega, kuni juuksekarva l�hkiajamiseni, kuidas seda olulist dokumenti Eestis ellu viima hakatakse.

Naised saavad oma t�� eest Eestis v�hem palka kui mehed. T�pselt sama t��d tehes makstakse reeglina naisele vaid 3/4 mehe palgast. Kui k�sida t��andjalt, miks sedasi, siis t��p-vastus on, et mees peab perekonda �lal. See pole hoopiski nii! Vaid �ks sajandik Eesti meestest peab oma naisi �lal. Need on uusrikkad, kes n� vett ei joo ja jalgsi ei k�i ning kelle naised peaaegu et elavad ilusalongides.
Kuidas 1% saab 99% vastu? Isegi kui see suhe on 10%:90%, tuleb ikkagi v�lja, et l�viosa naistest peavad Eestis tegema t��d.
T��andja on varmas vastama, et naiste ja meeste palk sama t�� eest on enam-v�hem �ks ja seesama. Pilguheit palgalehele v�ib n�idatagi seda, kui aga edasi k�sida, kuidas on lisatasudega, siis selgub t�de. Nii n�iteks ei oska Maire v�i �lle kuidagi n�uda ei mobiiltelefoni ostmist ja telefoniarvete kinni maksmist. V�i ametiauto soetamist ja transpordikulude katmist ettev�tja poolt. Mees oskab n�uda. Naine k�itub ikka nii, ah, mis mina ja kuidas ma hakkan �lemuselt seda v�i teist k�sima, kui �lemus ei m�rka mulle pakkuda, ju ma siis pole seda v��rt. Muide, t��v�tjal on paljude ametite puhul �igus kord aastas n�uda koolitust t��andja kulul. Seda hoolimata soost. Minu kogemuse varal oskavad mehed siingi oma �iguse eest paremini seista. Mis teeb ju omakorda, et Eesti naisele omane ta-gasihoidlikkus pole mitte voorus nagu meie kasvatus ja vana-s�nad toonitavad, vaid 21. sajandil muutumas r�ngaks puudeks.
Mulle on vastukarva kuulata lugusid noortest naistest, kes on t��andja silmis kui kurjategijad. Ikka olen m�ne t�htsa mehe suust kuulnud lausejuppi, kuna noorel naisel on "oht" rasestuda, siis tuleb t��andjal end selle vastu kaitsta ehk teha kaval t��leping. Tegelikult on noortel naistel �hiskonnas topeltraske. Eesti peretoetuste s�steem on vilets ja eba�iglane. Siinkohal oleks paslik meenutada mullust vanemapalka. V�hestele annab riik palju, aga enamus saab v�ga v�he. Sotsiaaldemokraadid r��kisid emapalgast ja n�udsid k�ikide s�ndivate laste kohtlemist v�rdselt, kuiv�rd lapsed on s�ndides �hiskonnale �htemoodi t�htsad.
Meie m�ttekaaslased P�hjala riikides on suutnud naiste �iguste eest seista paremini kui kusagil mujal maailmas. Naine saab v�rdse t�� eest v�rdset palka. Sotsiaaldemokraatlik perepoliitika on taganud noortel emadel lapsi saada ja edukalt t��tada. Mina leian, et mida enam juurdub Eestis vasakpoolne ehk sotsiaaldemokraatlik m�tteviis, mille lipukiri on "�iglase riigi eest!", seda turvalisemalt tunnevad Eesti naised end selles �hiskonnas. See t�hendab olukorda, kus naine tunneb end kaitstud t��andja ees, kus naised saavad v�rdset palka meestega ja kus peretoetuste s�steem on m�rgatavalt parem kui t�na.
Kallid naised! 2000 kilomeetri kaugusel Br�sselis kuus aastat elades ja t��tades sai mulle peagi selgeks, et Eesti naine on oma mehele ja �hiskonnale ilus tark partner, kelleta Eesti poleks praegu see, mis ta on. Alatasa olin ma ajakirjanikuna tunnistajaks olukordadele, kus eestlanna ajas Euroopa Liidus n� Eesti asja hoopis t�husamalt, et mitte �elda lausa paremini kui tegi seda Maarjamaa mees. Ja samas ei taha ma kuidagigi Eesti naist ja meest teineteisele vastandada. Vaid koos ja v��rikate partneritena oleme me eluj�ulised. Olgem tublid!
Marianne Mikko
SDE juhatuse liige

 

 

365 p�eva j�udis finishisse

 

Pooled 365 P�eval Meistritiitli Nimel v�istelnuist olid kohal ka auhindade jagamisel.
K�igiga, kes samast v�istlusest huvitatud, kohtume s�gisel.
Sportlikku suve!
Andmed Kaimar M�nnigolt.

365 p�eva �ldine edetabel

1 Keldo Kalam 665
2 Aimar Helve 656
3 Kaimar M�nnigo 626
4 Eino Vinogradov 516
5 Evely Arum�e 498

6 Tiia Helve 452
7 Kristjan Lehesmets 442
8 Salli J�rve 426
9 Kaspar Lehesmets 407
10 Taivo Lehesmets 359
11 Helve Linnam 352
12 Janno Tikko 319
13 Hiie Hussar 240
14 Jaan Tikko 235
15 Indrek Soovik 218
16 Aile Kink 192
17 Eva M�nnigo 181
18 Peeter Vinogradov 153
19 Viljar M�nnigo 139
20 Marge Linnam 126
21 Merle Helve 110
22 Annika Tikko 94
23 Raimond Sander 75
24 Kristjan M�nnigo 73
25 T�nis M�nnigo 71
26 Liina M�nnigo 68
27 Sander Roosipuu 61
28 Kristi Vinogradov 58
29 Ruth M�nnigo 54
30 Tarmo M�nnigo 53
31 Ave Hussar 52
32 Sigrid M�nnigo 50
33 Elle Valk 46
34 Kadri Green 34
35 Merlin Joa 20
36 Mehis P�rnamets 18
37 Priit Gr�nberg 16
38 Linda Saarem 15
39- Raul J�rve 12
43 Marko Tetsmann 12
Anabell Heinsalu 12
Evelina Pikkp�ld 12
Ester Gr�nberg 12
44- Tarvo Peterson 10
45 Elari Ennok 10
46- Kristiina 8
47 Jarmo Laane 8
48 Margo Paakspuu 6
 

 

Toimetaja veerg


Kaks aastat tagasi aprillikuus tulin ajalehe kuulutuse peale uurima, mida �ks valla ajalehe toimetaja peab oskama. Edasi sattusin koolitusele ja nii saigi minust �K�pu� lehe koostaja. On olnud huvitav ning kuhjaga kogemusi kogutud ja peamine p�hjus, miks ajalehte tegema hakkasin � �ppida tundma K�put ja siinseid inimesi, on ka saavutatud.

Tegin otsuse tegevus kellelegi teisele �le anda. Mitte, et see mulle enam ei meeldi, vaid aeg on lapsed suuremaks kasvatanud ja tahan m�nd muud erialasemat t��d otsima hakata. 
Tutvustan siinkohal t��d k�igile asjast huvitatuile. Seadusandlikult on see tegevus m�istlik ja sobiv just pensionip�lve pidavale v�i v�ikeste lastega kodus olevale inimesele, ka teised v�ivad loomulikult katsetada. Ja midagi rasket v�i hirmsat pole - arvutit on vaja natuke tunda ja enam-v�hem ilma kirjavigadeta kirjutada. Ka neil, kes enne arvutiga pole tegelenud, ei tasu karta. V�tab v�he kauem aega, aga asja saab ikka. 
Nii et julgust ja pealehakkamist! 
Salli J�rve