Juuli 2004

15.06.16

Neile, kes ei k�inud

 

P��rdun p�gusalt tagasi Jaanilaup�eva �htusse. M�letatavasti olid ka vihmapiigad pidusse l�inud ja p�iksetule p�lema unustanud.

Vaatamist ja kaasaelamist K�pu laululaval jagus igale vanusele. Erilise aplausi teenisid k�lalisesinejad L�timaalt, kelle temperamentsed tantsud soojendasid - juba jahenevas �htus � meie s�dameid. Ega kohalikud disconeiud ka alla j��nud. T�tarlaste tantsutrupp � keda juhendab koosseisu kuuluv nooruke Teele � pani ka vanakestel jalad muusikar�tmis tatsuma. V�ikese pausi ajal jagati auhindu, p�eval toimunud spordiv�istlustel osalenute vahel ning avaldati tunnustust neile, kes aitasid k�lalistantsulaagril eduliselt korda minna. Samal ajal jagati tasuta hernesuppi, mis v�gisi tahtis keele alla viia. �ritus j�tkus memme � taadi taidlusansamblite esinemisega, kes labajalavalssi keerutasid, laulsid Eesti rahvalaule ja sellega meie �htsust r�hutasid. Vallavanem T. Kiviloo pidas �he lihtsa ja l�hikese k�ne ning kutsus kokku k�ik kohalikud Jaanid, et jaanil�ket s��data, l�puks leiduski �ks julgematekillast, kes uhke l�kkehunniku ka s��tas. Lavatrall j�tkus j�u- ja ilunumbritega, mida esitasid kohalikud naisatleedid. �htu l�pu eel, tuli lavale veel ansambel, kelle muusika saatel said ka keskealised jalad t�ntsiks tammuda. Edasi kuni kella kolmeni ��sel, tuulutas noorte jalgealust discor.
Suured t�nud sulle K�tlin Kink traditsiooniliselt toreda ning sorava eeskava eest. Lohutuseks neile kes ootasid pikisilmi tema esinemist, et tuleb veel mitmeid �ritusi kuhu peab vaid kohale tulema, sest �hel neist lubas ta esineda kindlasti.
Monica Eirand

 

Tasub teada

 

Sotsiaalhoolekande seaduse j�rgi on toimetulekutoetust �igus saada �ksi elaval isikul v�i perekonnal, kelle kuu netosissetulek p�rast alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Toimetulekutoetust m��rab ja maksab valla- v�i linnavalitsus Sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras valla- v�i linnaeelarvesse riigieelarvest laekunud vahenditest. Kehtiva Sotsiaalhoolekande seaduse j�rgi v�ib valla- v�i linnavalitsus j�tta toimetulekutoetuse m��ramata: 1) t��v�imelisele kaheksateistk�mneaastasele kuni vanaduspensioniealisele isikule, kes ei t��ta ega �pi ja on korduvalt ilma m�juva p�hjuseta keeldunud pakutud sobivast t��st v�i osalemast valla- v�i linnavalitsuse poolt korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud rehabilitatsioonis v�i �ppeprotsessis; 2) isikule, kellel endal v�i kelle eestkostetaval on �igus elatist saada, kuid kes keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast v�i elatise sisse n�udmast; 3) kui valla v�i linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid.
Juunikuu toimetulekutoetuste m��ramisel K�pu Vallavalitsus rakendaski eelpoolnimetatud s�tteid.

Malle Vaher
Sotsiaalt��taja

 

Probleemne kool

 

Pole arengut ilma probleemideta. Probleeme n�hes, p�hjusi anal��sides ning vajalike tegevustega neid k�rvaldades toimubki kooli areng. �pilaste �petamisel on �hele �ppemeetodile paljude seast antud nimeks probleem�pe, mis n�itab, et elus toimetulekuks on vajalik �petada last varakult n�gema probleeme ja leidma neile lahendusi, mille k�igus tekitatakse uusi arengut soodustavaid probleeme.

Koolis on probleemid igap�evane ja kindlasti positiivne n�htus. Negatiivseks osutuvad probleemid siis, kui neid ei taheta n�ha ja neid ei lahendata: p�hjuseks kas oskamatus v�i tahtmatus.
K�pu koolis on m�ned vanad probleemid, mis on �igel ajal j��nud lahendamata v�i siis m�ne pedagoogi isiklik probleem, mida ei lahendata koolis, ammugi mitte �pilaste kaastunnet ning toetust otsides.
Oskuses probleeme lahendada peitubki kooli edukus. Kooli kollektiivi t�iendkoolituse temaatika l�hiaastasteks on �lds�nastuses �Kuidas lahendada probleeme.�
Eriti hea meel on uutest �petajatest (Karin Aanja- eesti keel, Dea M�rk- vene keel ning Kairi Kaldoja- inglise keel), kes tuues kaasa v�rskeid ja uusi teadmisi, kindlasti rikastavad kollektiivi pedagoogilist tarkust ja aitavad n�ha kooli edenemist soodustavaid probleeme.
Seega ei ole lootustki, et probleemid koolist kuhugi kaovad. K�ll aga on olemas lootus, et suureneb iga kollektiiviliikme tarkus nende lahendamiseks �igel ajal ja �iges kohas.
Igal �ppeaastal on omad probleemid ning nende lahendamiseks tehtud edusammud.
Selle k�rval, et t�navustest l�petajatest k�ik 17 said koolist lahkudes kaasa l�putunnistuse, mis v�imaldab j�tkata �pinguid k�rgemas kooliastmes, on m�rkimist v��rt �pilaste aktiivne huvitegevus huvijuhi Eele T�nissoni eestvedamisel, samuti �petajate tegevus, kelle juhendamisel �pilased saavutasid v�ljapaistvaid tulemusi �ppet��s v�i kes ise osalesid kooliarenduslikes projektides:
Karin Soovik- II klass metsakonkursi "R��m ja mure metsast" v�itjate seas ja auhinnatud preemiareisiga Kiidj�rvele; rukkileivan�dala joonistamisv�istlusel saavutas �pilane Leana P�der I koha; P��steameti poolt korraldatud loominguv�istluse vabariigi parimate t��de autorite vastuv�tul k�is Tallinnas �pilane Leana P�der.
Diana Pung- Rukkileivan�dala joonistusv�istlusel maakondlik 1. koht VIII kl �pilasele Kristin Rappule; osalemine �pilastega mitmetel loomingukonkurssidel; projekti "Unustatud m�isad" aktiivne korraldaja ja l�biviija;
V�ino Abel- poiste t���petuse maakondlikul aineol�mpiaadil III koht �pilasel Ilmar Riisalol; projekti "Unustatud m�isad" aktiivne korraldaja ja l�biviija.
Eha Vares- matemaatikaol�mpiaadil maakonnas 9.-11. koht �pilasel Kairi Raabel, 10. koht Priit P�rksonil; matemaatikav�istlusel K�NGURU vabariigi ulatuses 333. koht 3312 osav�tja seas Priit P�rksonil; K�pu muuseumi n�itusruumi sisustaja koolis;
Eevi Tiit- emakeelep�eva maakondlikul ainev�istlusel 10. koht �pilasel Kairi Raabel;
Viivi Sepp- emakeelep�eva maakondlikul ainev�istlusel 6. koht �pilasel Taive Murd`il.

Uueks �ppeaastaks on koolis t�idetud k�ik ametikohad kvalifitseeritud �petajatega. Lisaks annab 2 korda n�dalas logopeedilist abi ning vajadusel n�ustab �pilasi ja vanemaid logopeed-ps�hholoog Kaja Tamsar. V�imalusi arvestavalt parandame kooli t��keskkonda. Nii et v�rvil�hnaline heade v�imaluste ja kavatsustega kool ootab taas �pilasi ja lapsevanemaid kooli 1. septembril, et �ppida �heskoos lahendama probleeme eluga paremaks toimetulekuks.

Mare T�nisson
K�pu P�hikooli direktriss 

 

 

110

 

K�pu vald on kogu aeg olnud �heks v�iksema kuritegevusega vallaks Viljandimaal. Nii on see ka t�navu ning poole aastaga on vallas registreeritud kuus kuritegu.

Veel v�hem on kuritegusid registreeritud M�isak�la linnas, kus t�navu on kirjas ainult kaks kuritegu. Tuleb aga tunnistada, et mullu oli olukord kuritegude osas veidi parem � siis oli poole aastaga kirjas ainult kolm kuritegu.
K�ige t�sisem kuritegu pandi toime 17. juunil Tipu k�las, kui kolm noorukit k�isid �hes talus laamendamas ja r��visid pererahvast. T�� selle kuriteo avastamiseks k�ib edasi.
Veel on t�navu pandud toime kaks vargust ning �helt inimeselt peteti kelmuse teel v�lja autorehve. Kriminaalvastutusele on v�etud �ks isik selle eest, et juhtis alkoholijoobes olles teistkordselt s�idukit.
Kohalik konstaabel Andrus Pulst on teinud v�ga head t��d kuritegude ennetamiseks ning koostanud selle k�igus poole aastaga 68 v��rteomaterjali. Selle t��n�itajaga on ta hetkel maakonna konstaablite seas kindlalt parim. V��rteomaterjalide koostamisel on ta p��ranud erilist t�helepanu just alaealiste �iguserikkumistega ning selgitanud v�lja 48 alkoholi tarvitanud alaealist. Ehk aitab konstaabli see t�� nii m�nelgi noorel hoiduda j�rgmistest v��rsammudest.
Heameel on t�deda asjaolu, et vallajuhid ja konstaabel teevad head koost��d oma piirkonna turvalisuse tagamisel.
Agu Lall,
Viljandi politseiosakonna pressiesindaja

 

 

112

 

14. juuni kell 21.14 teatati K�pus Viljandi mnt. ��res asuva saekaatri soojaku tossamisest. Kohale j�udes selgus, et soojakus h��gus vana jope.

19. juuni kell 12.55 oli v�ljakutse P�rnu maanteele kus Viljandi poole liikunud s�iduauto paiskus vahetult enne m�isaparki vastu puud. �nnetuse tagaj�rjel oli juht auto rusude vahele kinni j��nud. Juht aidati v�lja ja kiirabi toimetas ta Viljandi Haiglasse.

04. juuli kell 16.50 m�rgati Maasikm�e- Linnu talu sauna katusest v�ljapaiskuvaid leeke. Hoone h�vis t�ielikult koos selles olnud varaga.
Rein Riis
K�pu P��stekomando pealik