August 2004

15.06.16

Omavalitsuste spordip�ev Karksi vallas

 

Karksi vallas Kopra talus,
mitte v�sas, puudesalus
p�ris kenas kohakeses
tulid kokku vallakesed.

Suured, v�iksed, vahepealsed -
igast nurgast mulgid sealsed.
K�va h��u tegi pasun,
k�lasivad stardilasud.

Sportida siis vehkisid,
kargasid ja keksisid.
Teiste hulgas meie ka.
Kohe k�igest l�hemalt.

Meie T�nn ja Diana punn,
volikogu Edu Kuill,
Mare, Marje, Monica
tema K�pu Kroonikast.

Lehtla Marko, Vello Klamp,
sellel kaasas pojakamp.
M�nni Kaimar, katla Eino,
sekret�rist Kadi Soolo.

Kingu K�tlin tegi p�tti,
Velje meie sekka j�ttis.
Ise keeras otsa ringi,
n�gime vaid auto kingi.

M��da metsi tuhlasime,
pesul�kse otsisime.
Vabavisked korvist m��da,
sama tublilt, j��me t��ta.

Aga ei, me jalka poisid
avasid siis l�puks skoorid.
V�istlus pingeline oli
kui kanuuga s�uda tuli.

Kokkuv�tted polnud pahad.
V�iksid suured preemiarahad
meie kontodele laekuda,
et j�rgmiseks suveks treenida.

V�itjaks tuli Kolga- Jaani.
�htuks olid pinged maani.
Haige pea, jalad, k�ed -
oli see vast spordip�ev.

Kokku oli omavalitsuste meekondi 18. Esimeseks tuli Kolga-Jaani, teiseks Suure-Jaani Linnavalitsus ja kolmandaks Karksi vald.
K�pu valla esindus j�i kahjuks k�ll seitsmeteistk�mnendateks, kuid kogutud kogemused lubavad j�rgmisel aastal toimuvatel spordi�ritustel natuke paremaid tulemusi saavutada, sest ega meie meeskond pole koguaeg k�ige kehvemalt esinenud, n�iteks eelmisel aastal saavutati koguni vist kolmas tulemus, mis kindlasti ei tohiks j��da ainukeseks rahuldavaks saavutuseks. Seekordsel �ritusel puudus ka meie p�hi trumpisik K�tlin Kink.

Monica Eirand

 

 

Oh kooliaeg, oh kooliaeg . . .

 

S�gis toob j�llegi lapsed kooli. Meie armsas ja v�rvil�hnalises koolimajas alustavad sel s�gisel oma �pinguid kolm poissi: Timmo Soots, Rain Riis ja Kert Tikko. Poisid on tublid, julged ja vaprust t�is. Kooli ees neil hirmu pole, sai k�idud ju siin kooliks ettevalmistavas r�hmas, kus �piti, lauldi, m�ngiti. Ka m�ramise jaoks j�i aega.

N��d ootab poisse koolitee. K�llap on uhiuued ranitsad pungil pliiatsitest, vihikutest, v�rvidest jne. Emadele ja isadele sai juba kevadel kooli poolt antud pikad nimekirjad v�ikesele koolij�tsile vajalikest asjadest.
�nneks on 1. septembrini veel aega vajalike vahendite muretsemiseks. Algajatele koolij�tsidele soovime:
Ole h�sti virk ja kraps, siis saab Sinust tubli koolilaps.
Lapsevanematele soovime palju jaksu ja kannatust lapsega tegelemisel. �ppimisel vajaliku t��r�tmi saavutamiseks vajab laps vanema t�helepanu ja �igeaegset juhendamist suunamist. Lapse �petaja on r��mus, kui vanem leiab aega kooli tulla lapse edusammude �le heameelt avaldama v�i kahtluste korral selgust n�utama.
Vanemad �pilased saavad vajalikud �pikud ja t��vihikud k�tte koolimajast oma klassijuhataja k�est alates 25. augustist. T��vihikutele kulub keskmiselt 250 krooni, mis on klassiti k�ll erinev, ja sel �ppeaastal saab iga �pilane endale koolist osta ka K�PU P�HIKOOLI P�EVIKU hinnaga 26 krooni.
Varustatud �ppevahendite ning tahtega areneda heaks ja hakkajaks isiksuseks, alustame uut �ppeaastat 1. septembril AKTUSEGA kell 9.00. Esimesel lastevanemate �ldkoosolekul, 8. septembril kell 18.00 saame �heskoos l�bi arutada kooliaasta algusega kerkinud k�simused ja probleemid algava �ppeaasta kohta.
Soovime kogu K�pu valla rahvale s�ndmusterohket ja edukat kooliaastat! �pilaste �petamise k�rval pakume toredaid �ppep�evi ka laste- vanematele ning �ritusi kogu vallarahvale.
Head algavat �ppeaastat! Koolirahva nimel:
Karin Soovik
Mare T�nisson

 

 

Ennet�htaegsest vanaduspensionist

 

Allj�rgnevalt selgitan seadusandlust, mis reguleerib ennet�htaegset vanaduspensioni.

Seda pensioni on �igus saada kuni kolm aastat enne vanaduspensioni-ikka j�udmist. Et mehed saavad �iguse vanaduspensioniks 63-aastaselt, siis on neil v�imalus taotleda ennet�htaegset pensioni 60-aastaseks saamisel.
Ennet�htaegset pensioni arvutatakse samas korras kui �ldist vanaduspensioni: isiku pensioni�igusliku staazhi aastate arv korrutatakse staazhiaasta hindega, liidetakse baaspensioni suurus ning lisatakse kindlustusosak, mis on isiku aastakoefitsentide summa ja aastahinde korrutis. Ennet�htaegne pension on aga eespool toodud korras arvutatud pensionist v�iksem, sest saadud summat v�hendatakse 0,4% v�rra iga kuu eest, mis on j��nud isiku vanaduspensioni ikka j�udmiseni. N�iteks kui isik taotles pensioni kolm aastat enne pensioni�iguslikku iga (60- aastaseks saamisel), siis v�hendatakse pensioni 14,4% (36*0,4) v�rra, kui ta aga taotles vanaduspensioni n�iteks 20 kuud enne pensioni�iguslikku iga, siis v�hendatakse pensioni �ldsummat 8% v�rra (20*0,4). Kui isik on j�udnud �ldisesse vanaduspensioni ikka, ennet�htaegset vanaduspensioni �mber ei arvutata.
Ennet�htaegset vanaduspensioni ei maksta v�lja isiku t��tamise korral, seet�ttu taotlevad seda pensioni need, kes on j��nud enne pensioni�iguslikku iga t��tuks. Juhul, kui isik, kellele on m��ratud ennet�htaegne pension, l�heb t��le, peatatakse pensioni maksmine. T�iendava pensionistaazhi omandamisel arvutatakse �mber isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel ja 1. aprillist kehtestatavate indeksite alusel, siis arvutatakse �mber ka ennet�htaegane pension, kuid arvutatud �ldsummat v�hendatakse selle protsendi v�rra, mille v�rra v�hendati ennet�htaegset pensioni esmakordsel pensioni m��ramisel. N�iteks 2004. aasta 1. aprillist kujunes mehel, kellel on pensionistaazhi 35 aastat, pensioniks 1686 krooni kuus. Arvutus: 35*37,31 ( aastahinne) = 1305,85, millele liideti baaspension 663,70. Kooku oleks pension 1969,55 krooni. Seda summat v�hendati 14,4% v�rra. Niisiis, kui isikul ei ole olnud kindlustusosakut ja ta l�ks 60- aastaselt ennet�htaegsele vanaduspensionile, siis kujuneski tema pensioni suuruseks 1686 krooni.
�igustatult on asutud taotlema, et kui ennet�htaegse pensioni saaja on j�udnud �ldisesse vanaduspensioni ikka, hakataks pension�ri t��tamise korral ka seda pensioni v�lja maksma. Loodame, et seadusandja lahendab selle taotluse positiivselt.
Evi P�ts
Jurist

 

 

Eduka isiksuse loomine

 

Just sellise koolituse organiseeris K�pu P�hikooli pedagoogidele kooli direktriss Mare T�nisson. Kurb on t�deda, et kuueteistk�mnest �petajast j�id tulemata koguni viis inimest, seega mahtusin ka mina sellesse toredasse ja s�braliku seltskonda.

Eriliselt �llatati meid suurep�raste roogadega ja k�lalislahkusega. M�isaprouast ps�hholoog ning perenaine, selle kena koha t�eline ehe, peletas oma naeratusega ka meie morni oleku ning reisiv�simuse. Looduslikult kaunis kohas paiknev Pirgu m�is, pakkus loengutele lisaks veel linnulaulu, paadis�itu ning saunam�nusid. Ei pidanud keegi eriliselt pingutama maandamaks � seda kurjajuurikat � stressi. Naer, �htne m�tteviis ja teineteise m�istmine oli selle �rituse eesm�rk, mis t�eliselt korda l�ks. Samuti tutvusime meie kooli v�rskete pedagoogidega, kes m�rkamatult k�igiga �hte sulasid, nagu ammused tuttavad.
N��d tunnen endal lasuvat kohustust jagada teiega neid teadmisi, ehk leiate isegi midagi, mida j�rgida.

Edukas ja hea tervis saab alguse meie minak�sitlusest. T�htis on eneseusaldus, usk oma v�imetesse, positiivsus ja optimism k�iges.
Vastutamine oma tervise, eluk�igu, t�� ja k�ige eest, mis meiega juhtub, on ainuv�imalik eduka isiksuse loomiseks.
Selgus oma eesm�rkides annab aluse m�testatud elu kujunemiseks. Eesm�rgid on vajalikud inimesele endale, tema tegevuse m�testamiseks, tema enda siseelu ja v�lise elu harmoonia jaoks � alles teisej�rgulised on tulemused, millest saab kasu �hiskond.
Takistused edukuse teel on meie negatiivsed tunded ja k�itumistavad. Pessimism, kibestumine, hirm, ebakindlus, kadedus, armukadedus, s��tunne, s��distamine, vaen, viha, rahutus, keskendumine oma muredele ilma lahendusvariante otsimata, �ngistus, pinge ja stress � k�ike neid on v�imalik ennetada, kui meil on piisavalt ps�hholoogiaalaseid teadmisi ja tahet areneda loovaks ja edukaks isiksuseks.
Positiivne suhtumine on edukuseks eluliselt vajalik. Positiivne suhtumine iseendasse annab aluse positiivseks suhtumiseks teistesse ja selle kaudu paranevad meie suhted ja suhtlemisoskus.
Positiivsus on edukuse alus.
Ruth � Kaja Pekk
ps�hholoog

 

 

 

Maaettev�tjad saavad j�lle PRIA-st toetust taotleda

 

K�lades, alevites ja alevikes tegutsevatel ettev�tjatel on v�imalik saada tuge majandustegevuse arendamiseks.Maapiirkonnas majandustegevuse arendamist on kolmel viimasel aasta toetatud SAPARDi programmist. T�navu jagatakse samasugust toetust, aga n��d juba riikliku arengukava (RAK) raames.

Aastatel 2004-2006 on selleks toetuseks v�imalik jagada 136 mln krooni. Toetuse eesm�rk on arendada maapiirkondades mittep�llumajanduslikku tegevust. Toetust saavad v�hemalt aasta aega tegutsenud:
� ettev�tjad, kes mitmekesistavad v�i laiendavad oma tegevust,
� p�llumehed, kes alustavad mittep�llumajandusliku ettev�tlusega maapiirkonnas.

Toetust saab taotleda ainult v�ikeettev�tja, mille aastak�ive ei �leta 109,5 mln krooni v�i aastabilansi kogumaht ei �leta 78,2 mln krooni ja kus on alla 50 t��taja.
Mida toetatakse
Toetatakse maaturismi, k�sit��nduse, teenuste pakkumise ja toiduainete t��tlemise arendamist.
Toetatavad investeeringud on:
1. Turistide teenindamiseks vajalike ehitiste ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine (hooned, spordiv�ljakud, matkarajad, laagriplatsid, hobusetallid, �ngitsemistiigid, paadisillad ja randumiskohad) ning majutus- ja toitlustusettev�tetele esitatavate n�uete t�itmiseks vajalike seadmete ostmine sh infotehnoloogia seadmed
2. K�sit��nduslikuks tegevuseks vajalike hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine ning seadmete ostmine (kudumismasinad, kangasteljed, k��rpuud, vokid ja �mblusmasinadkingsepat��kodade, �mblust��stuse ettev�tete sisseseade ja t��vahendid, tisleri ja ehituspuusepa t��ks vajalikud puidut��tlemisseadmed ja �t��riistad, keraamikaahjud ja �t��riistad, nahaparkimisseadmed ja �t��riistad, kivi t��tlemise seadmed ja -t��riistad, ventilatsiooniseadmed, sepat�� seadmed ja t��riistad)
3. Teenuste osutamine
� Hoidlate ehitamine ja rekonstrueerimine ning seadmete ostmine
� P�llumajandusmasinate (v�ljaarvatud traktorite) ostmine
� P�llumajandus- ja metsatehnika remondiks vajalike hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine ning seadmete ostmine
� Pesumajade, juuksurit��kodade, kaupluste (kaasaarvatud r�ndkaupluste), ehitamine ja rekonstrueerimine ning vajalike seadmete ostmine
� Puidut��tlemise teenuse osutamiseks vajalike seadmete ostmine (puiduhakke, grills�e v�i katusekatte laastude ja sindlite valmistamise seadmed, saepuru ja hakke briketeerimisseadmed, halupuidu t�keldamise ja l�hkumise seadmed, ventilatsiooniseadmed)
� Laste- ja hoolekandeasutuste hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine ning spetsiaalsisustuse ostmine
4. Toiduainete t��tlemise hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine ning seadmete ostmine, mis on vajalikud Euroopa �henduste asutamislepingu lisas 1 nimetamata toodete t��tlemiseks.

 

 

Kirjakast

 

See kiri puudutab k�pulasi, nende lastetuba. Maasturite suves�idu ajal h�bene v�i silmad peast, alates vanamehen�ssidest ja l�petades pubekatega, absoluutne kasvatamatus. P��ti j�tta muljet, et ollakse ka tegijad. Tegijad k�ll, aga ainult joobnuna kakerdamises ja prahi tekitamises. Kui inimene ise oma kodukanti ei austa, siis ei saa tahta, et k�lalised seda teeksid.
Paraku olid k�lalised j�rjekordselt (sama ka eelmistel aastatel) haritumad ja viisakamad. Tuleb tunnistada, et linnainimene oskab loodust ja keskkonda tunduvalt rohkem v��rtustada. Kahju, et ei taibanud fotosid teha, hea �ppematerjali saanuks k�itumis�pikusse.
Murelik k�plane 

 

 

 

K�sitluses osales 25 inimest

 

K�ige oodatum hetk neile, kes ootasid k�sitluse tulemusi. Viisin selle l�bi omal algatusel lootuses teada saada inimeste ootusi, soove ja ettepanekuid, viimaseid laekus ohtralt.

T��d, t��tust ja teisi sotsiaalseid probleeme puudutavatest k�simustest selgus j�rgmist: k�rg- ja keskharidus on leidnud rakendust nii K�pus kui v�ljaspool valda. Oma palgaga ollakse rahul, aega perele oleks nagu piisavalt, kuigi k�ike seda v�iks ka rohkem olla. Vanuser�hmad 24- 62 eluaastat.
Rahulolematud olid l�petamata p�hi- ning keskkooliga inimesed, kes kohalikes asutustes t��tamist raskeks pidasid, kuid samas polnud rahul miinimumpalgaga ega riigilt laekuva toimetulekutoetuse summaga so. 600.- krooni kuus. Haridus, tervis ja mitmed teised p�hjused ei luba nagu magusama piruka kallale ka asuda. Seega, Eesti Vabariigi Seadused ning vallavalitsuse �ksk�iksus on �ratanud abitus olukorras olevates inimestes pahameelt. Vanuser�hmad 26-44 eluaastat. �T��d on K�pus piisavalt, kui v�ga tahta.� oli �he optimistliku noorh�rra arvamus.
Vallavalitsuse t��dega ja tegemistega poldud eriliselt kursis ning see tekitas rahulolematust ning k�simusi.
- Vallale antav raha jagatakse ei tea kuhu
- Vallat��tajad ei tunne huvi oma inimeste vastu
Oli ka �ks ankeet, kus arvati sellest k�simusest, et �Sellist v�imalust sulle ei anta�, nimelt kirjutada vallamaja uste taga toimuvast � arvan, et n�ete kolli seal kus teda pole.
Laekus ka kiitusi just vallavanema aadressil n�iteks, et:� Vallavanema tublidus, asjalikus ja t��kus v�ljenduvad tema tegudes. Eelmistest vallavanematest pole midagi m�rkimisv��rset maha j��nud.�
Ei ole minu asi kedagi kiita, laita v�i �igustada, olen lihtsalt eelarvamustest vaba ja hulbin neutraalsetel vetel.
N��d edasi sinna, kuhu j�ime pooleli, nimelt ettepanekud. Nagu juba mainisin saabus neid hulgem ning k�ik olid asjalikud. K�ppu oodatakse huvitavaid inimesi, kino, bensiinijaama, pargipidusid ja t��j�udu vajavaid asutusi. Ehk ei tr�gikski see kohalik linna, kui K�pus rohkem v�imalusi ning valikuid avaneks.
Huvijuhid ja k�sit��ringid, teie vastu tuntakse siirast huvi, andke endast rohkem teada!
Monica Eirand

 

 

 

112

 

01. aug. kell 14:08 oli v�ljakutse Supsi k�lla, kus traktor metsaveohaagisega oli K�pu j�e silda �letades sellest l�bi vajunud ja kummuli j�kke paiskunud. Tuukri abiga toodi traktorist v�lja traktorist, kelle elustamine ei andnud tulemust. Temaga kaasass�itnud kuueaastane poiss viidi kriitilises seisundis haiglasse.
Rein Riis
K�pu P��stekomando p��lik 

 

 

 

Ristimine

 

S�ndimine siia maailma on Jumala imeline kingitus. Ometi on see maailm kaduv. Inimestena oleme aga loodud Jumala n�o j�rgi.

Jeesus �tleb, et kes ei s�nni veest ja vaimust, ei saa minna Jumala riiki. Ristimise l�bi on see v�imalik igale inimesele. Ristimine on sakrament ehk saladuslik usutegu v�i m�rk, mille t�htsusest on r��kinud Jeesus palju. Ristimine kaudu saab iga inimene osa Jumala t�otusest ning armust ja �igusest. Ristimine on �hekordne sakrament � seda ei saa teha mitu korda elu jooksul ja samuti ei saa ristimist kustutada. Ristimise l�bi v�etakse inimene vastu Jumala riiki ning kristliku kiriku liikmeks. Ristimine on kirikus k�ikide teiste talituste ja �iguste eeltingimuseks.
Ristimise l�bi s�nnib inimesega v�ga palju � ristimisvee kui eluvee l�bi kingitakse inimesele pattude andeksandmine. Nii nagu vesi on v�lise puhtaks saamise m�rgiks, puhastab kuuldav Jumala S�na inimest seesmiselt. Ristimise kaudu saab iga�ks osa uuestis�nnist. Vette kastetuna v�i veega �levalatuna on inimene otsekui koos Kristusega maha maetud ja siis uuesti �les t�usnud surnuist. Jumala lapseks ristitud inimene saab ka vaimse osaduse Kristuses ja terves kirikus � n��dsest peale kuulutakse kokku terve kristliku kirikuga ning �ksteist toetades elatakse ka m�testatud elu.
Piibli s�nul on ristimine otse h�davajalik k�ikidele � me k�ik oleme patused ja vajame osasaamist ja �hendust vaimsega. Lihast s�ndinud on �ksnes liha, Vaimust s�ndinud on vaim, �tleb Piibel. Ristimine n�uab ennek�ike usku Kolmainu Jumalasse, kelle nimesse kristlik kirik ka ristib. Kirikus ristitakse k�iki vanusest hoolimata. Alla 15-aastaseid lapsi ristitakse nende vanemate ja ristivanemate usu j�rgi. Sel juhul on nemad vastutavad lapse kristliku kasvatuse ja usulise arengu eest. V�hemalt �ks vanematest peab olema konfirmeeritud ehk kuuluma kristlikku kirikusse. Erandina ristitakse lapsi ka konfirmeeritud eestkostja v�i hooldaja vastutusel. Soovitav on, et lapsed ristitakse v�imalikult nende esimestel elukuudel. T�iskasvanuid ristitakse siis, kui l�bitud on eelnev �petus ristiusus kohta � sel juhul toimub see leerikolis ning on seotud konfirmatsiooniga. Ka lapsed, kes on ristitud peale s�ndi, k�ivad l�bi leerikoolist, et teadmisi oma usu kohta s�vendada ning et olla ka koos kogudusega, kuhu nad vastu v�etakse.
Ristivanemad ehk vaderid v�ivad olla k�ik kiriku t�ie�iguslikud liikmed, st. k�ik, kes on k�inud leeris. Nende kohus on hoolitseda laste kristliku kasvatuse eest ning olla toeks lapse vanematele. Laste kristlikul kasvatamisel on abiks ka kiriku juures tegutsev lastering ja kristlik kirjandus. Meie kirikus ilmub kord kuus laste kristlik ajakiri Laste S�ber.
Ristimist toimetab kirik, ristib koguduse �petaja. Tema volitusel v�ib seda teha ka teine vaimulik. Surmaohu korral on aga igal kristlasel �igus l�bi viia nn. h�daristimine. Sellest tuleb koheselt teatada koguduse �petajale, kes h�daristimise vastavalt kiriku korrale ka kinnitab. �ldiselt ristitakse kirikus v�i kabelis, aga ka kodus. See toimub tavaliselt jumalateenistusel, kui kogudus, mille osadusse ristitakse, koos on. Nii on kogudus ka tunnistajaks ristimisele. Kui v�imalik, riietatakse ristitav alati valgesse, mis s�mboliseerib Jumala poolt kingitavat uut ja puhast elu. Ristimisel antakse kaasa ristimistunnistus ning ristitu kantakse kirikukirjadesse. Ristimissoovi puhul tuleb v�tta �hendust koguduse �petajaga, seej�rel toimub ristimisvestlus, kuhu tuleb kaasa v�tta ristitava pass v�i s�nnitunnistus. Soov ristida on Piibli j�rgi alati Jumala enda kutse, mida ei saa tagasi l�kata � see v�ljendab Tema armastust ja �nnistust iga inimese suhtes.

Hedi Vilumaa
K�pu Peetri koguduse �petaja