Kõpu valla ajaloost

9.06.16

Kõpu valla asustuse paiknemine on kujunenud vastavalt looduslikele tingimustele: soode ja rabade vahel on asustus koondunud peamiselt jõgede järgi, mistõttu leidub suuri puutumata loodusega alasid. Tihedam asustus on valla idaosas Sakala kõrgustiku jalamil. Seal paikneb ka valla keskus. 

Esmakordselt on Kõput ajalooürikutes mainitud 1481. aastal, kuid vanim ajalooline leid pärineb 2. sajandist (kaelavõru). 

Suure-Kõpu mõisa, mis paikneb Kõpu alevikus, mainitakse esmakordselt 1593. aastal, mil siia ehitati Poola riigi valitsemisajal riigimõis. Selleks ajaks oli hilisemast ajast tuntud asustussüsteem juba välja kujunenud. Alates 1820. aastast kuulus mõis perekond von Strykidele, kes ehitasid siia 1847. aastal praeguse Kõpu mõisahoone. 

Põllumajanduslikult on siin läbi aegade tegeletud loomakasvatusega, sest maad olid suhteliselt kehvad ja maa harimine muul otstarbel ei tasunud end eriti ära. Muidugi olid mõisa ajal kõik elamiseks vajalik oma maade pealt ka saadav, kuid müügiks valmistati kohapeal näiteks šveitsi juustu, mida saadeti Peterburi ja Riia turule. Rahvaarv hakkas siin tõusma alles 17. sajandi lõpupoole, mil tööde juures võeti appi mitmesugused moodsamad maaharimisvahendid. Pärast pärisorjuse kaotamist hakkas kasvama Kõpu alevik, sest siin oli rohkem tööd leida, eriti kui 19.saj. II poolel arenes metalli ja masinatööstus ning Kõppu ehitati põllutööriistade vabrik. Hiljem loodi selle asemele saeveski. Mõisa juures oli kuni 1915. aastani ka viinavabrik.